Pidurite hooldus

Pidurite hooldus tähendab pidurisüsteemi peamiste osade kontrolli ja vajaduse korral hooldustöid, mis aitavad hoida auto pidurdamise turvalisena. Tavaliselt vaadatakse üle nii kuluvad detailid kui ka süsteemi üldine toimimine.

• Kontrollitakse piduriklotse- ja kettaid.
• Hinnatakse pidurivedeliku taset ja seisukorda.
• Vaadatakse üle pidurivoolikud, sadulad ja võimalikud lekked.
• Puhastatakse piduriosad, kui see on tehniliselt põhjendatud.

Lihtsalt öeldes on eesmärk veenduda, et pidurid reageerivad pedaali vajutamisel nii, nagu peab. Kui mõni osa on kulunud või töötab ebaühtlaselt, selgitavad meie Bosch Car Service spetsialistid, milline järgmine samm on Teie auto puhul mõistlik.

Pidurid kuluvad iga sõiduga. Regulaarne kontroll aitab muutusi märgata enne, kui pidurdamine muutub nõrgemaks, ebaühtlaseks või hakkab tekitama kõrvalisi helisid.

• Kulunud klotsid võivad pikendada pidurdusteekonda.
• Ebaühtlaselt kulunud kettad võivad tekitada vibratsiooni.
• Vananenud pidurivedelik võib vähendada pidurite töökindlust.
• Varajane kontroll aitab vältida suuremaid lisatöid.

Regulaarne pidurite hooldus on oluline eelkõige ohutuse tõttu. Pidurdamine peab olema etteaimatav nii linnas kui ka maanteel. Bosch Car Service hooldab kõiki automarke, seega saab pidurisüsteemi seisukorda kontrollida sõltumata Teie auto margist.

Konkreetne hooldusvälp sõltub autost, sõidustiilist ja kasutustingimustest. Enamasti tasub pidurid üle kontrollida korralise hoolduse käigus või kohe, kui pidurdamisel märkate ebatavalisi muutusi.

• Linna- ja lühisõitudel võivad pidurid kuluda kiiremini.
• Raskema koormaga sõitmine suurendab pidurite koormust.
• Niiskus ja sool võivad mõjutada piduriosade seisukorda.
• Ka pidurivedeliku kontroll on hoolduse oluline osa.

Praktikas tähendab see, et pidureid ei tasu jätta tähelepanuta. Kui auto käib tavahoolduses, on mõistlik lasta pidurisüsteem alati üle vaadata. Pidurikomponentide asendamise vajadus selgub kontrolli käigus, sest eri autode puhul võivad hooldusintervallid erineda.

Pidurisüsteem annab probleemidest sageli üsna selgelt märku. Märgid võivad olla kuuldavad, tuntavad roolis või pedaalis ning mõnikord on neid näha ka armatuurlaual.

• Piduriklotsid vilisevad, kraabivad või teevad muud ebatavalist häält.
• Piduripedaal tundub pehme, pidurdusteekond on liiga pikk või ebaühtlane.
• Auto kisub pidurdamisel ühele poole.
• Pidurdamisel või roolis on tunda vibratsiooni.

Need muutused ei tähenda alati ühte ja sama riket, kuid viitavad sellele, et pidurisüsteem vajab kontrolli. Mõnikord on põhjus tavapärane kulumine, mõnikord võib probleem olla pidurikettas, sadulas või pidurivedelikus. Mida varem pidurite seisukorda kontrollida, seda selgem on, millist hooldust auto tegelikult vajab.

Pidurite hooldus tasub ette võtta korralise hoolduse ajal, siis kui pidurdamine muutub, või kui kontroll näitab kulunud osi. Hea mõte on lasta pidurid üle vaadata ka enne pikemat reisi või hooajavahetusel.

• Enne pikki sõite.
• Pärast talve, kui niiskus ja sool on pidureid koormanud.
• Kui auto on pikalt seisnud.
• Kohe pärast armatuuris süttivat hoiatustuld või pidurdamisel kummalise heli ilmnemist.

Õige aeg ei sõltu ainult läbisõidust. Ka vähe kasutatud auto pidurisüsteem võib vajada tähelepanu, sest seismine mõjutab piduriosade pindu ja liikuvust. Seetõttu on mõistlik lähtuda nii hoolduskavast kui ka auto tegelikust käitumisest igapäevasel sõidul.

Hooldamata pidurid võivad aja jooksul töötada nõrgemalt ja ebaühtlasemalt. See mõjutab otseselt auto juhitavust ja pidurdamise turvalisust.

• Pidurdusteekond võib pikeneda.
• Kulunud klotsid võivad kahjustada pidurikettaid.
• Pidurid võivad hakata kuumenema või kinni jääma.
• Väike probleem võib kasvada suureks remondiks.

Igapäevasõidus tähendab see seda, et auto ei pruugi pidurdamisel reageerida enam nii ühtlaselt nagu varem. Lisaks võib kulumine mõjutada teisi auto komponente, mis suurendab tööde mahtu. Seetõttu on mõistlik reageerida esimeste märkide korral, mitte oodata, kuni pidurdamine muutub selgelt ebamugavaks või ebakindlaks.

Pidurisüsteem muudab autojuhi jala jõu pidurdusjõuks. Kui vajutate pedaali, kandub jõud süsteemis edasi ja auto kiirus hakkab vähenema.

• Piduripedaal käivitab pidurdamise.
• Pidurivedelik kannab surve piduriosadeni edasi.
• Piduriklotsid surutakse vastu pidurikettaid.
• Hõõrdumine aeglustab ratta pöörlemist.

Igapäevases mõttes töötavad pidurid nii, et klots ja ketas puutuvad kokku ning auto hakkab aeglustuma. Selleks peavad kõik osad olema heas seisukorras. Kui mõni detail kulub, liigub raskemalt võib pidurdamine muutuda ebaühtlaseks.

Pidurivedelikku tasub kontrollida regulaarselt, sest see mõjutab pidurite toimimist. Vahetusvajadus sõltub enamasti hoolduskavast, vedeliku seisukorrast ja sõiduki kasutusest.

• Kontroll tehakse tavaliselt korralise hoolduse käigus.
• Vedeliku kvaliteet võib ajaga halveneda
• Niiskuse kogunemine võib mõjutada pidurdamise stabiilsust.
• Pidurdamisel tekkiv pikk ja pehme pedaali tunnetus võib viidata kontrollivajadusele.

Lihtsalt öeldes peab pidurivedelik suutma pidurdusjõudu usaldusväärselt edasi kanda. Kui vedelik vananeb, ei pruugi süsteem töötada enam nii kindlalt, kui vaja. Täpne vahetusintervall sõltub autost, seega on mõistlik lähtuda hooldusplaanist ja tegelikust kontrollitulemusest, mitte ainult oletusest.